-
PAGULASED ÜLEÜLDISELT
- Pagulane saab inimesest, kes põgeneb enda kodumaalt teise riiki, taotleb seal varjupaika ja saab taotluse rahuldatud.
- Kliima - ehk keskkonnapõgenik on inimesed, kes ei saa muutunud keskkonnatingimuste tõttu enam kodumaal elada.
-
Kui inimesel pole valikut põgenemise osas siis nimetatakse seda sundmigratsiooniks
-
Kolm sundmigratsiooni alaliiki: 1) Pagemine relvastatud konfliktide ja vägivalla eest. 2) Pagemine loodsõnnetuste eest. 3) Sundränne suurte arenguprojektide tõttu.
- Sundmigrantidel ei ole rahvusvahelist kaitset.
- 2013. aastal oli põgenike umbes 51 miljonit.
- Igal aastal peab infrastruktuurprojektide tõttu kodud jätma umbes 10 miljonit inimest.
- Pagulastel on selgelt olemas enda õigused. Näiteks ei tohi neid saata kodumaale tagasi enne kui oht elule on möödunud, neile peavad olema tagatud inimõigus ja turvalisus ning perekonnad saavad võimaluse taasühineda + õigus põhiharidusele ja tööle.
- Pagulaste 3 püsivat lahendust: 1) Minna vabatahtlikult tagasi kodumaale, 2) Lõimuda püsivalt varjupaiga andnud riigi ellu. 3) Asuda ümber kolmandasse riiki.
- 20. juuni maailma pagulaste päev = vihmavarjumarss (sümboliseerib rassilise, etnilise ja soolise diskrimineerimise vähenemist, vihmavari on kaitseks).
-
FUN FACT
- Teadlased on ennustanud, et 2. kraadisest temperatuuritõusust tingitud rannikualade üleujutused sunnivad 2100. aastaks elukohta vahetama ca 10o miljonil inimesel.
-
PAGULASED EESTIS
- Asüülitaotlejate arv on Eesits väga madal. Näiteks 2012. aastal esitati Eestile 77 varjupaigataotlust kuid samal ajal Lätile ja Leedule vastavalt 205 ja 645 taotlust.
-
Varjupaigaelanikud elavad Eestis Väike-Maarjas Vao külas asuvas majutuskeskuses.
- Varjupaigaelanikud, kellel pole piisavalt finanssi saavad Eestilt toimetulekutoetust.
-
Üle poole eestlastest arvab, et pagulaste sisseränne on Eesti riigile halb.
- Negatiivne suhtumine pagulastesse eestlaste poolt võib olla tulnud Nõukogude ajast, kus võõrtöölised asusid Eestisse elama kuid ei võtnud omaks meie keelt ega tavasi.